Kohtuasi C-438/05: International Transport Workers' Federation puudutab otseselt Eestit. Nimelt soovis Viking Line registreerida ühe oma laeva kulude kokkuhoiu eesmärgil Soome lipu alt ümber Eesti lipu alla. Soome meremeeste ametiühing ei olnud sellega nõus, nõudis laeva ümberregistreerimise korral endiste kollektiivlepingute kehtima jäämist, lubas streikida ja teatas Viikingite kavast ka rahvusvahelisele transporditööliste ametiühingule (ITF) Londonis. Kuna viimane võitleb muu hulgas ka mugavuslipumaade vastu, saatis ta oma liikmesühingutele tsirkulaari, milles palus neid hoiduda kollektiivläbirääkimiste pidamisest Vikingi ja selle sõsarettevõtjatega. Selle tulemusena oleks Viking saanud läbirääkimisi pidada ainult Soome ametiühingu kui selle riigi ametiühinguga, kus asub laeva kasusaav omanik. VL lükkas selle tulemusena laeva ümberregistreerimise edasi ja alustas seda taas pärast Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. Kuna ITF-i tsirkulaar oli endiselt jõus, palus ta selle Londoni kohtus tühistada.
Inglise kohus esitas Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused, milles ta küsis "sisuliselt seda", kas EÜ artikkel 43 laieneb ka ametiühingu või selle liidu kollektiivsele tegevusele, mille eesmärk on panna ettevõtjat loobuma oma asutamisvabaduse kasutamisest.
[Kõigepealt on ilmselt paslik valgustada mõiste "kollektiivne tegevus/tegutsemine" sisu. Tegemist on tõlkega prantsuskeelsest action collective'ist (i.k. collective action), mis hõlmab streiki, blokaadi, töösulgu, toetustegevust. Võimalikud eestikeelsed variandid võiksid veel olla kollektiivsed meetmed, kollektiivsed abinõud, töötüli lahendamise abinõud ... ?]
Ametiühingud leidsid, et kollektiivse tegutsemise õigus, mis hõlmab streigiõigust ja boikottide korraldamise õigust, on põhiõigus, mis tuleneb ka liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja kujutab endast seetõttu ühenduse õiguse üldpõhimõtet. EÜ artikkel 43 sellele seega ei laiene.
Euroopa Kohus sellega ei nõustunud ja sedastas, et ametiühingute kollektiivne tegevus kuulub asutamisvabaduse kohaldamisalasse.
Teine küsimus puudutas asutamisvabaduse horisontaalset vahetut õigusmõju ehk kas eraõiguslik isik (Viking Line) saab neile tugineda teise eraõigusliku isiku (antud juhul ametiühingute) vastu.
Kohtujurist Maduro märkis oma ettepaneku punktis 38, et kohtupraktika kohaselt võivad vaba liikumise sätted piirata ka teiste eraõiguslike isikute autonoomiat. Liikmesriikidevahelise isikute vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise takistuste kõrvaldamine oleks ohustatud, kui riikide loodud tõkete kõrvaldamise muudaks olematuks takistused, mis tulenevad avaliku õigusega mittereguleeritud liitude või organisatsioonide õigusliku autonoomia teostamisest (punkt 57, viited ajaloolisele kohtupraktikale, millega võite tutvuda siin).
Euroopa Kohus jõudis selle kohtupraktika toel järeldusele, et EÜ artikkel 43 annab eraettevõtjale õigusi, millele saab tugineda ka ametiühingu või nende liidu vastu.
Seejärel hindas kohus, kas ametiühingute tegevus kujutab endast asutamisvabaduse piirangut, kas see piirang võib olla õigustatud (ning kas see on proportsionaalne?).
EK leidis, et tegemist on piiranguga. Piirangu õigustamise klassikalise skeemi kohaselt peab sellel olema legitiimne eesmärk, see peab sobima eesmärgi saavutmiseks, see peab olema vajalik (ei esine vähem piiravamaid vahendeid sama eesmärgi saavutamiseks) ega minema kaugemale selle saavutamiseks vajalikust.
Legitiimse eesmärgi kohta märkis EK, et põhimõtteliselt saab seda piirangut õigustada töötajate kaitse vajadusega, mis kujutab endast ülekaalukat avalikku huvi. Inglise kohus peab seega Londonis kontrollima, kas ka tegelikult oli ametitühingute tegevus sellele suunatud. Sealjuures peab ta kindlaks tegema, kas ametiühinguliikmete töökohad või töötingimused olid tõsise surve all (vt otsuse punktid 78-80).
Kõne all olev kollektiivne tegevus võib ka sobiv olla, aga kontrollima peab seda jällegi siseriiklik kohus. Sama kehtib ka vajalikkuse kohta.
Euroopa Kohus jagab nende aspektide kontrollimise kohta ka rea näpunäiteid. Esile tasuks tuua ehk punkti 88: ITF-i poliitika elluviimise tagamisele suunatud kollektiivse tegevuse kohta rõhutab Euroopa Kohus, et kuivõrd niisuguse poliitika tulemusel takistatakse reederitel registreerida laevu muus riigis kui see, mille kodanikud on laevade kasusaavad omanikud, ei saa sellisest tegevusest tulenevad asutamisvabaduse piirangud olla objektiivselt õigustatud. Siiski tuleb tõdeda, nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et sellise poliitika eesmärgiks on ka meremeeste töötingimuste kaitsmine ja parandamine.
Kollektiivse tegutsemise õiguse ja teenuste osutamise vabaduse kokkupõrked uute liikmesriikide kontekstis on vaatluse all kohtuasjas C-341/05: Laval, milles otsus tehakse teatavaks 18. detsembril! Olge valvel!
Inglise kohus esitas Euroopa Kohtule eelotsuse küsimused, milles ta küsis "sisuliselt seda", kas EÜ artikkel 43 laieneb ka ametiühingu või selle liidu kollektiivsele tegevusele, mille eesmärk on panna ettevõtjat loobuma oma asutamisvabaduse kasutamisest.
[Kõigepealt on ilmselt paslik valgustada mõiste "kollektiivne tegevus/tegutsemine" sisu. Tegemist on tõlkega prantsuskeelsest action collective'ist (i.k. collective action), mis hõlmab streiki, blokaadi, töösulgu, toetustegevust. Võimalikud eestikeelsed variandid võiksid veel olla kollektiivsed meetmed, kollektiivsed abinõud, töötüli lahendamise abinõud ... ?]
Ametiühingud leidsid, et kollektiivse tegutsemise õigus, mis hõlmab streigiõigust ja boikottide korraldamise õigust, on põhiõigus, mis tuleneb ka liikmesriikide ühistest põhiseaduslikest tavadest ja kujutab endast seetõttu ühenduse õiguse üldpõhimõtet. EÜ artikkel 43 sellele seega ei laiene.
Euroopa Kohus sellega ei nõustunud ja sedastas, et ametiühingute kollektiivne tegevus kuulub asutamisvabaduse kohaldamisalasse.
Teine küsimus puudutas asutamisvabaduse horisontaalset vahetut õigusmõju ehk kas eraõiguslik isik (Viking Line) saab neile tugineda teise eraõigusliku isiku (antud juhul ametiühingute) vastu.
Kohtujurist Maduro märkis oma ettepaneku punktis 38, et kohtupraktika kohaselt võivad vaba liikumise sätted piirata ka teiste eraõiguslike isikute autonoomiat. Liikmesriikidevahelise isikute vaba liikumise ja teenuste vaba osutamise takistuste kõrvaldamine oleks ohustatud, kui riikide loodud tõkete kõrvaldamise muudaks olematuks takistused, mis tulenevad avaliku õigusega mittereguleeritud liitude või organisatsioonide õigusliku autonoomia teostamisest (punkt 57, viited ajaloolisele kohtupraktikale, millega võite tutvuda siin).
Euroopa Kohus jõudis selle kohtupraktika toel järeldusele, et EÜ artikkel 43 annab eraettevõtjale õigusi, millele saab tugineda ka ametiühingu või nende liidu vastu.
Seejärel hindas kohus, kas ametiühingute tegevus kujutab endast asutamisvabaduse piirangut, kas see piirang võib olla õigustatud (ning kas see on proportsionaalne?).
EK leidis, et tegemist on piiranguga. Piirangu õigustamise klassikalise skeemi kohaselt peab sellel olema legitiimne eesmärk, see peab sobima eesmärgi saavutmiseks, see peab olema vajalik (ei esine vähem piiravamaid vahendeid sama eesmärgi saavutamiseks) ega minema kaugemale selle saavutamiseks vajalikust.
Legitiimse eesmärgi kohta märkis EK, et põhimõtteliselt saab seda piirangut õigustada töötajate kaitse vajadusega, mis kujutab endast ülekaalukat avalikku huvi. Inglise kohus peab seega Londonis kontrollima, kas ka tegelikult oli ametitühingute tegevus sellele suunatud. Sealjuures peab ta kindlaks tegema, kas ametiühinguliikmete töökohad või töötingimused olid tõsise surve all (vt otsuse punktid 78-80).
Kõne all olev kollektiivne tegevus võib ka sobiv olla, aga kontrollima peab seda jällegi siseriiklik kohus. Sama kehtib ka vajalikkuse kohta.
Euroopa Kohus jagab nende aspektide kontrollimise kohta ka rea näpunäiteid. Esile tasuks tuua ehk punkti 88: ITF-i poliitika elluviimise tagamisele suunatud kollektiivse tegevuse kohta rõhutab Euroopa Kohus, et kuivõrd niisuguse poliitika tulemusel takistatakse reederitel registreerida laevu muus riigis kui see, mille kodanikud on laevade kasusaavad omanikud, ei saa sellisest tegevusest tulenevad asutamisvabaduse piirangud olla objektiivselt õigustatud. Siiski tuleb tõdeda, nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus, et sellise poliitika eesmärgiks on ka meremeeste töötingimuste kaitsmine ja parandamine.
Kollektiivse tegutsemise õiguse ja teenuste osutamise vabaduse kokkupõrked uute liikmesriikide kontekstis on vaatluse all kohtuasjas C-341/05: Laval, milles otsus tehakse teatavaks 18. detsembril! Olge valvel!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar