Kohtuasjas C-161/06: Skoma-Lux s.r.o. pidi Euroopa Kohus ühe Tšehhi kohtu küsimise peale otsustama, kas liikmesriik saab tugineda üksikisiku vastu õigusaktile, mida selle liikmesriigi keeles ei ole ametlikult avaldatud.
Asjaolud: Skoma-Lux importis veine, aga ei täitnud mingit tolliformaalsust, mis oli ette nähtud ühes EÜ määruses. Määrust aga ei olnud avaldatud tšehhikeelses Euroopa Liidu Teataja paberil ilmunud eriväljaandes. Selle määruse rikkumise eest määrati talle Tšehhi seaduste alusel karistus, mille kohta tehtud otsuse ta kohtus vaidlustas. Skoma-Lux tugines oma kaebuses EL-iga ühinemise aktile, mille kohaselt pidid kõik enne ühinemist vastu võetud õigusaktid olema uute liikmesriikide keeltes avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
Euroopa Kohus on varemalt leidnud, et kui ühenduse õigusakt on mõnes ametlikus keeles Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamata, siis tähendab see seda, et isikutel ei ole olnud võimalust sellega tutvuda (kohtuasi C-160/84: Oryzomyli Kavallas jt).
Käesoleva juhtumi asjaolud olid aga veidi teistsugused:
määruse mitteametlik tõlge oli avaldatud Tšehhi tolliameti kodulehel, samuti Eur-Lexis (levinud olukord kõigis uutes liikmeriikides), Skoma-Lux oli ise tegev rahvusvahelises kaubanduses ja oli selle õigusakti sisust täiesti teadlik. Järelikult ei olnud see määrus ei laiale üldsusele ega ka spetsialistidele kättesaamatu.
Euroopa Kohus leidis täna tehtud otsuses siiski ühinemisakti ja asutamislepingu teksti toel ning õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtuvalt, et taolisele määrusele ei ole üksikisiku vastu võimalik tugineda.
Õiguskindluse tagamiseks peab õigusakt olema nõuetekohaselt avaldatud adressaadi ametlikus keeles (punkt 38). Nõuetekohane avaldamine tähendab aga avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (punkt 34).
Tahaksin juhtida Teie tähelepanu ka punktile 48: "[...] kuigi ühenduse õigusaktid on tõepoolest Internetis kättesaadavad ning üksikisikud tutvuvad nendega üha sagedamini Interneti vahendusel, ei ole nende õigusaktide selline kättesaadavaks tegemine samaväärne nõuetekohase avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas, kui ühenduse õiguses puuduvad sellekohased õigusnormid". Ilmselt on aeg Eur-Lexi kuidagi reguleerida ja mõelda muu hulgas välja, kuidas saaks tutvuda õigusaktide suvalisel hetkel kehtivate versioonidega. Riigi Teataja e-versioonis on niisugune võimalus olemas, võiks olla ka Eur-Lexis.
Asjaolud: Skoma-Lux importis veine, aga ei täitnud mingit tolliformaalsust, mis oli ette nähtud ühes EÜ määruses. Määrust aga ei olnud avaldatud tšehhikeelses Euroopa Liidu Teataja paberil ilmunud eriväljaandes. Selle määruse rikkumise eest määrati talle Tšehhi seaduste alusel karistus, mille kohta tehtud otsuse ta kohtus vaidlustas. Skoma-Lux tugines oma kaebuses EL-iga ühinemise aktile, mille kohaselt pidid kõik enne ühinemist vastu võetud õigusaktid olema uute liikmesriikide keeltes avaldatud Euroopa Liidu Teatajas.
Euroopa Kohus on varemalt leidnud, et kui ühenduse õigusakt on mõnes ametlikus keeles Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamata, siis tähendab see seda, et isikutel ei ole olnud võimalust sellega tutvuda (kohtuasi C-160/84: Oryzomyli Kavallas jt).
Käesoleva juhtumi asjaolud olid aga veidi teistsugused:
määruse mitteametlik tõlge oli avaldatud Tšehhi tolliameti kodulehel, samuti Eur-Lexis (levinud olukord kõigis uutes liikmeriikides), Skoma-Lux oli ise tegev rahvusvahelises kaubanduses ja oli selle õigusakti sisust täiesti teadlik. Järelikult ei olnud see määrus ei laiale üldsusele ega ka spetsialistidele kättesaamatu.
Euroopa Kohus leidis täna tehtud otsuses siiski ühinemisakti ja asutamislepingu teksti toel ning õiguskindluse ja võrdse kohtlemise põhimõtetest lähtuvalt, et taolisele määrusele ei ole üksikisiku vastu võimalik tugineda.
Õiguskindluse tagamiseks peab õigusakt olema nõuetekohaselt avaldatud adressaadi ametlikus keeles (punkt 38). Nõuetekohane avaldamine tähendab aga avaldamist Euroopa Liidu Teatajas (punkt 34).
Tahaksin juhtida Teie tähelepanu ka punktile 48: "[...] kuigi ühenduse õigusaktid on tõepoolest Internetis kättesaadavad ning üksikisikud tutvuvad nendega üha sagedamini Interneti vahendusel, ei ole nende õigusaktide selline kättesaadavaks tegemine samaväärne nõuetekohase avaldamisega Euroopa Liidu Teatajas, kui ühenduse õiguses puuduvad sellekohased õigusnormid". Ilmselt on aeg Eur-Lexi kuidagi reguleerida ja mõelda muu hulgas välja, kuidas saaks tutvuda õigusaktide suvalisel hetkel kehtivate versioonidega. Riigi Teataja e-versioonis on niisugune võimalus olemas, võiks olla ka Eur-Lexis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar