Suvel ununes, täna aga tuletati meelde, et Euroopa Kohtusse on laekunud üks äärmiselt põnev eelotsusetaotlus, kus Saksa kohus küsib järgmist:
Kas nõukogu direktiivi 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta artikli 7 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kolmandal isiku, kelle tervist on kahjustatud, on subjektiivne õigus nõuda tegevuskava koostamist isegi siis, kui tal on tegevuskavast olenemata võimalus kaitsta oma õigust kaitsele peentolmu osakeste PM10 emissiooni piirtaseme ületamisest tekitatavate tervisekahjustuste eest, nõudes kohtu teel ametiasutuse sekkumist?
Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, on peentolmu osakeste PM10 põhjustatud tervistkahjustavast saastest puudutatud kolmandal isikul õigus nõuda sellise tegevuskava koostamist, mis näeb ette lühiajaliselt võetavad meetmed, tagamaks, et peentolmu osakeste PM10 emissiooni piirtasemest peetakse rangelt kinni?
Kui vastus teisele küsimusele on eitav, siis millises ulatuses peab tegevuskavas määratud meetmete abil piirtaseme ületamise oht või selle kestus vähenema? Kas tegevuskava võib etapiviisi piirduda nende meetmetega, mis ei taga küll piirtasemest kinnipidamist, kuid aitavad siiski lühiajaliselt parandada välisõhu kvaliteeti?
Jääme ootama kohtujuristi ettepanekut, ootame ka kohtuotsust.
Kas nõukogu direktiivi 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta artikli 7 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et kolmandal isiku, kelle tervist on kahjustatud, on subjektiivne õigus nõuda tegevuskava koostamist isegi siis, kui tal on tegevuskavast olenemata võimalus kaitsta oma õigust kaitsele peentolmu osakeste PM10 emissiooni piirtaseme ületamisest tekitatavate tervisekahjustuste eest, nõudes kohtu teel ametiasutuse sekkumist?
Kas juhul, kui vastus esimesele küsimusele on jaatav, on peentolmu osakeste PM10 põhjustatud tervistkahjustavast saastest puudutatud kolmandal isikul õigus nõuda sellise tegevuskava koostamist, mis näeb ette lühiajaliselt võetavad meetmed, tagamaks, et peentolmu osakeste PM10 emissiooni piirtasemest peetakse rangelt kinni?
Kui vastus teisele küsimusele on eitav, siis millises ulatuses peab tegevuskavas määratud meetmete abil piirtaseme ületamise oht või selle kestus vähenema? Kas tegevuskava võib etapiviisi piirduda nende meetmetega, mis ei taga küll piirtasemest kinnipidamist, kuid aitavad siiski lühiajaliselt parandada välisõhu kvaliteeti?
Jääme ootama kohtujuristi ettepanekut, ootame ka kohtuotsust.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar