Ühtlustamismeede ?!?

Jätkates sealt, kus eelmises kandes jäi pooleli – õigusliku aluse valikust. Euroopa Kohus kuulutas teisipäeval (02/05) sellel teemal kaks otsust.

Esimene neist, C-436/03, on klassikaline parlament v. nõukogu juhtum, kus parlament pole rahul, et õiguslikuks aluseks on valitud EÜ artikkel 308, mis nõuab vaid temaga konsulteerimist, ja leiab, et määrus nr 1435/2003 Euroopa ühistu (nagu Euroopa äriühing, ainult, et ühistute maailmas) põhikirja kohta oleks tulnud anda EÜ artikli 95 alusel. Antud artikli puhul tuleb õigusakti vastuvõtmisel kasutada kaasotsustamismenetlust, milles parlamendi roll on märgatavalt olulisem.

C-217/04 on natuke põnevam juhtum. Ühendkuningriik palus tühistada parlamendi ja nõukogu määruse nr 460/2004, millega asutati Euroopa Võrgu- ja Infoturbeamet ENISA, kuna tema arvates ei olnud selle vastuvõtmiseks sobiv õiguslik alus mitte EÜ artikkel 95 vaid hoopiski 308.

Mõlemad kohtuasjad puudutasid seega EÜ artiklite 95 ja 308 ulatust ja täpsemini tingimusi, millele peab vastama EÜ artikli 95 alusel kehtestatav „liikmesriikide õigus- ja haldusnorme ühtlustav meede“. (Ühtlustamismeede on lisaks kõigele ka eurokeele armastajate ja vihkajate lemmiklelu.)

Varasema kohtupraktika kohaselt võis õigusakti vastu võtta EÜ artikli 95 alusel, kui:

1. selle õigusakti tegelik eesmärk on parandada siseturu rajamise ja toimimise tingimusi;
2. see õigusakt ühtlustab liikmesriikide õigus- ja haldusnorme. Ühtlustamise tingimus eeldab, et a) liikmesriikide vahel eksisteerivad erinevused, mis takistavad siseturu rajamist või toimimist; b) liikmesriikide vahel võivad tekkida erinevused, mis hakkavad takistama siseturu rajamist või toimimist. Takistuste tekkimine peab olema tõenäoline ja õigusakti eesmärk nende ennetamine.

Ühtlustamine võib toimuda kas otseselt või kaudselt:

1. Esimesel juhul on nõuab ühenduse õigusakt vahetult mingite siseriiklike normide vastuvõtmist või endiste normide asendamist. Just see punkt sai Parlamendile saatuslikuks esimeses kohtuasjas. Nimelt leidis kohus, et kuna Euroopa ühistu on uus äriühingu vorm, mis luuakse seniste siseriiklike ühistuvormide kõrvale, mitte asemele, siis ei ole tegemist ei siseriiklike normide asendamise ega ka uute ühetaoliste normide vastuvõtmise nõudmisega. Seega kui luuakse midagi uut, ei saa olla tegemist ühtlustamisega. Paralleel tõmmati ühenduse kaubamärgi määrusega 40/94, mis põhines samuti artiklil 308.
2. Kaudse ühtlustamise puhul jõutakse ühesuguste siseriiklike normideni läbi mitme etapi (nt kasutades vapustavaid komitoloogiamenetlusi). Lõpptulemus peab aga olema siiski selline, mida oleks põhimõtteliselt võimalik saavutada ka otsese ühtlustamise kaudu. Selle kohta vt lähemalt C-66/04 punkte 47-50, kus on ära toodud ka tingimused, millele taoline ühtlustamine peab vastama.

Võrgu- ja Infoturbeameti asutamise määrus tundub esmapilgul olevat just kaudselt liikmesriikide õigusakte ühtlustav meede. Nimelt antakse sellega kõnesolevale asutisele õigus jagada vastavas valdkonnas liikmesriikidele ja liikmesriikides tegutsevatele ettevõtjatele asjalikke nõuandeid, aidata ühenduse institutsioone õigusaktide väljatöötamisel. Kõik need ülesadned on seotud laiema elektroonilist sidet reguleeriva ühenduse õigustikuga.

Kohtujurist proua Kokott leidis aga, et side lõpliku ühtlustamise ja ameti tegevuse vahel on liiga õrn, kuna amet ei saa anda siduvaid korraldusi. Seetõttu ei saa kuidagi olla kindel, et liikmesriigid või ühendus ikkagi kehtestavad vastavad õigusaktid (ettepaneku punktid 33-36).

Kohus oli samas teist meelt ning avardas sellega „ühtlustamismeetme“ mõistet.

Euroopa Kohus jõudis arusaamisele, et ühtlustamismeetmega on tegmist ka siis, kui sellega luuakse ühenduse asutus, mis aitab ühtlustamisprotsessile kaasa soovituslike meetmete vastuvõtmisega. Samas peavad selle asutuse ülesanded olema vahetult seotud mingite konkreetsete ühtlustamismeetmete reguleerimisalga (antud juhul nt elektrooniliste sidevõrkude ja –teenuste raamdirektiiv ja rida eridirektiive [nt elektroonilise allkirja direktiiv]). Lähemalt tasub lugeda kohtuotsuse punktidest 44-45.

Kokkuvõtteks: ühtlustamismeede artikli 95 tähenduses on 2. maist alates ametlikult laiem mõiste kui ta oli enne seda kaunist kevadpäeva.