2006/11/23

Veiniaktsiisist: C-5/05

Euroopa Kohus otsustas täna, et kui füüsiline isik, kes tegutseb väljaspool oma kutsetegevust ja tulu saamise eesmärgita, ostab ühes liikmesriigis endale ja teistele füüsilistele isikutele aktsiisiga maksustatavat kaupa, mis on selles riigis õiguspäraselt ringluses, ja laseb selle teise liikmesriigi transpordifirmal vedada sellesse teise liikmesriiki, siis peab ta tasuma aktsiisimaksu ka selles teises liikmesriigis. Esimeses liikmesriigis tasutud aktsiisimaks tuleb aga tagastada (kohtuasi C-5/05: Joustra).

Juhtus nõnda, et härra Joustra ja 70 tema sõpra olid Hollandis moodustanud veiniklubi (Cercle des Amis du Vin). Joustra tellis selle liikmete ja enda tarbeks Prantsusmaalt märjukest, ületamata seejuures kehtestatud koguselisi piirmäärasid (90l veini inimese kohta). Hollandisse vedas veini Joustra korraldusel Hollandi transpordifirma, laadis selle Joustra garaazhi, kust viimane kastid oma sõpradele laiali jagas. Kogu saadetis sai ka korrektselt deklareeritud, kuna Joustra oli tolliametis arvel kui direktiivi 92/12/EMÜ tähenduses registreerimata ettevõtja. Hollandi tolliamet nõudis aktsiisimaksu tasumist ja selle otsuse vaidlustamise käigus jõudis asi eelotsusetatotluse esitamiseni.


Hollandi kohus küsis sisuliselt seda, kas direktiivi aktsiisiga maksustatava kauba üldise korralduse ja selle kauba valdamise, liikumise ning järelevalve kohta (92/12/EMÜ, muudetud direktiiviga 92/108/EMÜ) tuleb tõlgendada selliselt, et kui „füüsiline isik, […] kes ei tegutse kutsealaselt ega tulu saamise eesmärgil, omandab esimeses liikmesriigis nii enda kui teiste füüsiliste isikute tarbeks aktsiisiga maksustatavat kaupa, antud juhul veini, mis selles liikmesriigis on tarbimiseks ringlusse lubatud, ja laseb seejärel selle kauba oma nimel kohale vedada teises liikmesriigis asuval transpordiettevõtjal, kuulub aktsiis tasumisele ka viimasena nimetatud riigis“.


Kohus märkis kõigepealt, et härra Joustra suhtes ei saa kohaldata registreerimata ettevõtjat puudutavat eriregulatsiooni, kuna tegelikult tal sellist staatust ei olnud.


Seejärel hindas kohus, kas Joustra suhtes saab kohaldada direktiivi artiklit 8, mille puhul tuleks aktsiis tasuda vaid riigis, kus vein sai soetatud ehk Prantsusmaal. Selle sätte kohaldamine nõuab kohtuasjas C-296/95: EMU Tabac jt langetatud otsuse kohaselt, et kauba soetab „füüsiline isik“ „enda tarbeks“ ja veab selle „ise“ kohale.


Joustra on küll füüsiline isik, aga soetas veini ka teiste isikute tarbeks ning ka vedu teostas transpordiettevõtja, mitte tema ise.


Vedamise küsimuses toetas Euroopa Komisjon muuseas võimalust, et ka transpordiettevõtja vahendusel teostatav vedu võiks olla hõlmatud artikliga 8 (vt punkti 38).


Euroopa Kohus aga tõlgendas artiklis 8 kasutatud sõnapaari „nad veavad“ väga kitsalt (nagu ta oli eelnevalt teinud ka sõnapaariga
„oma tarbeks“). Esiteks seetõttu, et kui vahendaja kaudu vedamist võimalust oleks soovitud ette näha, siis oleks direktiivis ka niimoodi sõnaselgelt kirjas. Seda kinnitab ka asjolu, et hiljuti on komisjon esitanud direktiivi muutmise ettepaneku eesmärgiga laiendada artikli 8 kohaldamisala ka kaubale, mida veetakse füüsiliste isikute nimel. Teiseks toetub Euroopa Kohus asjaolule, et kui artikkel 8 oleks kohaldatav ka siis, kui vedaja ei ole füüsiline isik isiklikult, siis suureneks pettuste oht.

Artiklit 8 ei saa seega kohaldada, kui ühes liikmesriigis enda tarbeks soetatud aktsiisiga maksustatava kauba veab selle isiku nimel teise liikmesriiki transpordiettevõtja.


Seejärel hindas Euroopa Kohus, kas Joustra olukorra suhtes saab kohaldada mõnd muud direktiivi artiklit. Kõigepealt märkis kohus, et artiklit 10 ei saa kohaldada, kuna ettepaneku veoks tegi ostja, mitte müüja. Artiklit 9 ei saa aga kohaldada seetõttu, et direktiivi seitsmenda põhjenduse ja üldise mõtte kohaselt tuleb igasugust kaupa, mis pole soetatud rangelt isiklikuks tarbeks, lugeda kubanduslikul eesmärgil hoitavaks kaubaks. Heites kõrvale artiklid 10 ja 9 jõudis kohus järeldusele, et tuleb kohaldada artiklit 7, mille tulemusena peab selles liikmesriigis, kus kaup soetati, tasutud aktsiisi kauba sihtriigi aktsiisi tasumisel tagastama (vt direktiivi artikli 7 lg 6 ja artikkel 22 lg 3). Kui keeruline see üksikisiku jaoks olla võib, ei oska aimatagi.


Muide, kohtujuristi ettepaneku kirjutas käesoevas asjas kuu enne Euroopa Kohtust lahkumist F. G. Jacobs. Sellest ettepanekust on kohus otsuse tegemisel osaliselt ka lähtunud. Osaliselt seetõttu, et kohtujurist Jacobsi arvates peaks oma tarbeks ostmise puhul võimaldama aktsiisi tasumist ainult kauba lähteriigis ka siis, kui seda ostja nimel transpordib kolmas isik .

Otsuse praktilist tähtsust ja mõju igapäevaelus tehtavaile valikuile ei tasu alahinnata!
(24. novmebri lisa: artiklike selle kohtuasja kohta Euobserveris)

1 kommentaar:

L.V. ütles ...
Blogi administraator eemaldas selle kommentaari.